Gina Lollobrigida oli 1950. ja 1960. aastate üks säravamaid kinoikooni — naine, kelle ilu, anne ja lummav ekraanikiirgus vallutasid kogu maailma. Sündinud 4. juulil 1927 Itaalia linnakeses Subiacos, alustas ta oma loomingulist teekonda hoopis skulptorina. Peagi avastas ta aga modellinduse ja seejärel näitlemise, kus ta saavutas kiirelt tähelepanuväärse edu Itaalia kinos. Esialgu tegutses ta kodumaistes komöödiates ja draamades, kuid just tema rollid rahvusvahelistes filmides tõid talle tõelise maailmakuulsuse. Lollobrigida võrreldi sageli oma aja suurimate filmidiivadega — tema eksootiline ilu ja magnetiline kohalolek jätsid kustumatu jälje vaatajate mällu.

1950. aastate keskel saabus tema läbimurre Hollywoodis. Ta sõlmis lepingu suurte Ameerika stuudiotega ja astus üles tähelepanuväärsetes rollides, näiteks Esmeraldana filmis Jumalaema kirik Pariisis (1956), kus tema vastasmängijaks oli Anthony Quinn, ning filmis Trapets (1956) koos Burt Lancasteri ja Tony Curtisega. Need rollid kinnistasid tema positsiooni nii Euroopa kui ka Ameerika kino staarina. Ta kehastas sageli glamuurseid ja sensuaalseid naisi, kelle kaudu tõusis ta oma ajastu iluideaaliks ja sümboliks. Tema karjäär tipphetkel sisaldas hitte nagu Tule septembris (1961) ja Maailma kauneim naine (1955).

Kuigi Hollywood armastas teda, ei unustanud Lollobrigida kunagi oma juuri. Ta jätkas tööd Itaalia kinos, näidates oma näitlejameisterlikkust erinevates žanrites. Draamades nagu La Donna Più Bella del Mondo ja Banderas sai ta kiita oma sügavuse ja tundlikkuse eest. Samuti tegi ta koostööd Itaalia kinoklassikute Mario Monicelli ja Vittorio De Sicaga. Ta liikus sujuvalt komöödia ja draama vahet — 1968. aasta filmis Buona Sera, Mrs. Campbell tõestas ta oma koomilise ande ja teenis selle eest Kuldgloobuse nominatsiooni.

Ent Gina Lollobrigida ei olnud pelgalt näitleja. Hilisemas elus pühendus ta fotograafiale ja saavutas ka selles valdkonnas rahvusvahelist tunnustust. Tema fotonäitused rändasid maailmas ringi ning tema töödel oli tugev dokumentaalne ja kunstiline väärtus. Lisaks sellele oli ta kirglik humanitaar ja ühiskondlikult aktiivne, toetades nii loomakaitset kui ka naiste tervise eest seismist. Tema kuulsus ei olnud pelgalt lavaline — ta kasutas oma häält, et tuua maailma rohkem headust ja õiglust.

Viimastel eluaastatel taandusid filmiprojektid, kuid Lollobrigida jäi paljude südamesse kui ajatu stiili, ilu ja andekuse kehastus. Teda autasustati Kuldgloobusega ning elu jooksul mitmete elutööpreemiatega, mis kinnitasid tema panust filmikunsti ja kultuuri. Gina Lollobrigida lahkus meie seast 16. jaanuaril 2023, 95-aastasena. Tema elutöö — säravad rollid, kunstiline looming ja pühendumine ühiskondlikele väärtustele — jääb alatiseks meelde kui tõeline legendaarsus.