Lumevaiesel jõululaupäeval sõitis Mari autoga koju oma laste juurde, kui märkas tee ääres eakat meest, kes rühkis vaevaliselt mööda jäist maanteed, hoides kõvasti kinni kulunud kohvrist. Hoolimata külmast ja teadmatusest pidas Mari auto kinni ja pakkus talle küüti. Mees, nimega Peeter, selgitas, et püüab jõuda Paidesse, et näha oma perekonda, kuid Mari mõistis kiiresti, et vanahärra on üksi ja suures hädas. Ta kutsus Peetri veetma pühi oma vanematekodus, kus ootasid ees soojus, toit ja jõulurõõm.
Peeter võttis kutse vastu. Sõidu ajal sai Mari teada, et mees polnud oma lähedasi aastaid näinud ning tema selja taha jäi üksildane ja karm elu. Kohale jõudes võtsid Mari vanemad võõra vastu ettevaatlikult, kuid lahkelt. Peagi täitus maja kaneelisaiakeste lõhna, laste naeru ja selle vaikse uudishimuga, mida tunneb võõras, kes on korraga vähem üksildane. Peeter, kes oli alguses uje, hakkas rääkima lugusid oma minevikust ja muutus aegamööda osaks majapidamise jõulumaagiast.
Järgmisel hommikul koorus aga tõde, mida Mari polnud osanud oodata. Peeter tunnistas üles, et tal pole Paides tegelikult ühtegi sugulast; ta oli põgenenud hooldekodust, kus elanikke väärkoheldi, ning tal polnud kohta, kuhu minna. Kaastunde ja kindlameelsusega kinnitas Mari talle, et nüüd on ta turvaliselt kodus ja kuulub nende perre. Lapsed kiindusid vanahärrasse kiiresti. Peetri kohalolu täitis tühimiku, mille olemasolust nad varem teadlikudki polnud, tuues endaga kaasa tarkust, huumorit ja sideme, mis ulatub kaugemale veresugulusest.
Järgnevate päevade jooksul töötasid Mari ja Peeter koos, et paljastada hooldekodus toimuv hooletussejätmine, tagades õigluse ja reformid neile, kes sinna veel lõksu olid jäänud. Mehe julgus ja naise toetus ei muutnud mitte ainult paljude elanike saatust, vaid tugevdas ka nendevahelist sidet. Peetrist sai Mari lastele vanaisa kuju, sõber ja teeline ning elav meeldetuletus lahkuse ja kaastunde muutvast jõust.
Ühel õhtul kinkis Peeter Marile maali, mis oli kuulunud tema lahkunud naisele, nõudes, et naine hoidaks seda laste tuleviku tagamiseks. Mari oli liigutatud mehe suuremeelsusest ja võttis kingituse vastu, mis tõepoolest pakkus perele majanduslikku stabiilsust. Kuid materiaalsest kasust enam muutsid nende elu Peetri kohalolu, tema lood ja soe süda – muutes lumise jõululaupäeva ootamatu pere, kestva armastuse ja lootuse ajaks.