30-aastane naabrinaine Grete aitas regulaarselt oma 83-aastast lesest naabrit Dorotat majapidamistööde ja sisseostudega. Dorota elas helekollases majas. Nende tavapärane elukorraldus muutus, kui 20-aastane kuller nimega Aleks hakkas iga päev Dorota maja külastama, kuni sai lõpuks endale majavõtme, et välisust iseseisvalt avada.
Dorota lõpetas telefonikõnedele vastamise, ei käinud enam verandal ega postkasti juures ning hakkas saatma lühikesi, ühesuguseid tekstisõnumeid: „Minuga on kõik korras. Ära muretse minu pärast.“
Kui üks Dorotale mõeldud pakk Grete verandale eksikombel toimetati, kasutas Grete varuvõtit, mille Dorota oli talle aastaid tagasi andnud, ja sisenes majja. Esimene korrus oli tühi, kuid peagi kuulis Grete keldri puidust ukse tagant koputamist. Ukse metallist riiv oli kinni kiilunud. Grete surus kogu jõuga vastu puidust ukseraami ja murdis lõpuks riivi lahti. Ta leidis Dorota betoonpõrandalt lamamas, ümberkukkunud puidust tabureti ja siltidega märgistatud kastivirna kõrval. Dorota oli kõrgel riiulil oleva eseme järele sirutades oma hüppeliigese välja väänanud.
Aleks naasis majja, kaasas paberkott apteegist. Samal ajal saabusid kiirabitöötajad, kes sidusid Dorota vigastatud hüppeliigese kinni ja aitasid tal elutoa diivanile pikali heita, jala kõrgemale tõstes.
Dorota selgitas, et tema tervis oli halvenenud ning seetõttu oli ta tellinud meditsiinitarbeid ja täiskasvanute hooldusvahendeid. Aleks oli aidanud tal need verandalt sisse tuua. Märgates, et Dorota külmkapp oli tühi, oli noormees tagasi tulnud toidukaupadega. Samuti oli ta parandanud tilkuva kraani, kinnitanud lahtise trepikäsipuu ja vahetanud keldris läbi põlenud lambipirni.
Seejärel avaldas Dorota, et pärast ema surma oli Aleks jäänud kodutuks ning maganud oma autos. Dorota oli talle pakkunud ühte oma kolmest kasutamata magamistoast, et noormehel oleks turvaline koht, kus elada.
Keldris hoitud kastid sisaldasid annetatud tekke, konserve, hügieenitarbeid ja riideid. Igal kastil oli käsitsi kirjutatud paberist silt, mis näitas, millistele naabritele või kohalikele abivajajatele selle sisu jagamiseks mõeldud oli.
Nädal hiljem korraldasid Grete, Aleks ja Dorota koos toiduainete, tekkide ja muude abivahenditega täidetud kastid ära. Aleks ja Grete laadisid kõik esemed oma autodesse ning viisid abisaadetised lõpuks 12 naabermajja.