Haige lähedase patsiendi kaebuse peale kutsus haigla peaarst õe oma kabinetti. Teda süüdistati selles, et ta oma tööülesandeid hooletusse jätab, kuna ta pidevalt telefoni vaatab. Õde Mari selgitas, et tal on haige tütar ning ta peab tema seisundit jälgima, kuid peaarsti see ei veennud. Peaarst ütles: „Kas te teete oma tööd või kirjutate lahkumisavalduse. Edaspidi tegelete ainult patsientide pesemisega.” Hirmus töö kaotamise ees pidi abitu naine selle alandava tingimuse vastu võtma ja valmistus oma esimeseks tööpäevaks.
Esimesel tööpäeval anti õde Marile ülesanne pesta duši all noor patsient, Joonas, kes oli kaelast allapoole täielikult halvatud ega olnud aastaid suutnud ühtegi jäset liigutada. Naine koos teise töötaja abiga tõstis liikumatu noormehe vaevaliselt vannituppa, täitis seejärel vanni veega, kontrollis selle temperatuuri ning alustas seebivahu abil tema õrna pesemist. Vannitoa vaikust katkestas vaid vee voolamise heli ja õe väsinud ohked. Kuid just sel hetkel juhtus midagi, mis lõhkus kogu rahuliku õhustiku.
Aastaid voodihaige olnud ja väidetavalt täielikult halvatud Joonas haaras äkitselt õe Mari puusast tugevalt kinni. Naine ehmus ja hüppas tagasi, hüüdes: „Issand jumal, mida te teete?!“ Esialgu arvas ta, et patsient käitus ebasobivalt, kuid mõne sekundi jooksul meenutas ta, et mees oli kaelast allapoole täiesti halvatud, ning tardus hirmust. Väriseva häälega küsis ta: „Kas teie tegite seda?“ Joonas vaatas talle segaduses otsa ja sosistas: „Ma ei tunne midagi… ma ei saa seda teha.“
Suurde paanikasse sattunud õde vajutas kohe hädaabinupule ja kutsus arstid. Mõne minuti pärast sisenes tuppa peaarst dr Madis Tamm, kes patsienti uurides ei suutnud oma silmi uskuda ja hüüatas šokis: „See on võimatu! Ma olin kindel, et tema närvid on täielikult surnud!“ Arst pöördus šokis õe Mari poole ja ütles: „Pesemise ajal puudutasite kogemata tema küünarliigese närvi ning see põhjustas äkilise refleksi. See tähendab, et noormehe jäsemete liikumisvõime võib olla täielikult taastatav!“
Õde Mari puhkes kuuldut kuuldes pisaratesse ja nuttis rõõmust. Peaarst vaatas naisele, keda ta alles hetk tagasi oli noominud ja kabinetist välja saatnud, nüüd tänuliku pilguga ning ütles: „Te just päästsite selle noormehe elu. Kui alustame kohe taastusraviga, võib ta oma tervise tagasi saada.“
Telefonikasutuse pärast karistatud õde mõistis, kuidas üks juhuslik puudutus võis muutuda halvatud inimese jaoks imeks. Sellest päevast alates pühendus ta oma tööle veelgi rohkem ning temast sai haigla üks hinnatumaid töötajaid.