Teismeline kandis oma parima sõbra matustel kleiti – perekond oleks ta peaaegu välja visanud, enne kui ta jõudis mikrofonini

Jack Tamm suri vähki kõigest kaheksateistkümneaastaselt – vaid 17 päeva pärast oma sünnipäeva, olles haigusega võidelnud neliteist kuud. Tema matustel ilmus tema lapsepõlvesõber Teo kohale põlvini ulatuvas erkpunases kleidis, mille ta oli laenanud oma õelt Emmalt. Riietus tekitas leinajate seas kohe sosinaid ning pani Jacki isa Mardi püsti tõusma, et poiss ilmselt välja saata. Enne kui olukord jõudis teravneda, haaras Jacki ema proua Tamm mehel varrukast, paludes tal oodata, kuni Teo on oma leinakõne pidanud.

Kui Teo mikrofoni juurde astus, selgitas ta, et Jack oli palunud tal kuus kuud tagasi oma leinakõne pidada. See juhtus Jacki magamistoas, kui nad arutasid tema uuringutulemusi. Teo rääkis kokkuleppest, mille nad olid omavahel sõlminud: Teo kannaks kleiti ainult siis, kui Jack ise seda enne teeks. Seepeale oli Jack konkreetselt soovinud punast kleiti, et vältida matustel tavapäraseid musti riideid. Seejärel võttis Teo kleidi taskust lahtivolditud paberilehe, millele Jack oli oma juhised kirjutanud ja nende kokkuleppe kinnitanud.

Teo luges paberilt Jacki käsitsi kirjutatud märkmeid. Need sisaldasid juhiseid punase kleidi kohta ning palvet mitte valetada kohalolijatele. Proua Tamm astus kõnepuldi juurde ja kallistas Teod, enne kui poiss hakkas meenutama nende ühiseid lapsepõlveseiklusi. Ta rääkis näiteks sellest, kuidas nad jäähokilitri abil garaažiakna katki lõid ja koos Monopoly lauamängu mängisid. Teo lõpetas kõne sõnadega, et Jack oli oma diagnoosist ja haiguse tõsidusest teadlik, ning astus seejärel mikrofoni juurest eemale.

Pärast matusetalitust tulid leinajad vastuvõturuumi lähedal Teoga rääkima. Jacki isa Mardi vend palus poisilt vabandust oma esialgse reaktsiooni pärast. Proua Tamm ja Teo vestlesid fotode väljapanekulaua kõrval. Ühel raamitud fotol olid kaks poissi kaheksa-aastaselt, üleni mudased ja õnnelikud.

Vestluse käigus kinnitas Teo, et Jack oli juba mitu kuud varem aimanud, milline võib olla tema haiguse lõpptulemus, kuid oli oma hirmud enda teada jätnud. Ta ei tahtnud oma vanematele asjatut lisavalu põhjustada ning püüdis neid säästa kannatustest, mida ta ise pidi taluma.

Aastaid hiljem lõpetas Teo kahekümne kolmeaastaselt ülikooli. Lõpuaktusel osalesid nii Mart ja proua Tamm kui ka Teo ema. Lõpetamise puhul kinkis proua Tamm Teole Jacki musta käekella, mida poiss oli iga päev kandnud. Teo võttis selle tänulikult vastu, mõistes, kui kallis mälestus see talle nüüd on.

Teo säilitas punase kleidi koos Jacki algse käsitsi kirjutatud kirjaga oma isiklike asjade hulgas. Need jäid talle igaveseks meenutama nende erilist sõprust, täidetud lubadust ja armastust, mis ei kao isegi siis, kui inimene on meie seast lahkunud.

Like this post? Please share to your friends: