Pärast erakorralist keisrilõiget meie kaksikute sünnil uskusin, et mu abikaasa Marek on mulle taastumisel ja lapsevanemaks olemisel toeks. Esimestel päevadel tundus ta olevat abivalmis – ta tõi mulle vett, hoidis ühte last, kuni ma teist imetasin, ja tuletas mulle meelde, et ma pean puhkama. Kuid peagi tema suhtumine muutus. Ta hakkas kodu kritiseerima, kurtis mustade põrandate üle ja nõudis sooja toitu, kuigi ma paranesin alles raskest kõhuõõneoperatsioonist ja hoolitsesin ööpäevaringselt kahe vastsündinu eest.
Tema sõnad tegid haiget. „Sa oled ju terve päeva kodus – mida sa üldse teed?“ küsis ta ühel hommikul. Ta ei näinud unetuid öid, pidevat imetamist, mähkmekatastroofe ega torkavat valu minu operatsiooniarmis, kui ma end liigutasin. Selle asemel ootas ta, et maja läigiks ja õhtusöök oleks valmis, justkui oleks kaksikute kantseldamine puhkus, mitte kurnav täiskohaga töö.
Ühel nädalavahetusel otsustasin talle tegelikkust näidata. Planeerisin endale terveks päevaks toimetusi ja jätsin Mareki üksinda Eliise ja Oskari eest vastutama, andes talle üksikasjaliku ajakava, pudelid, mähkmed ja juhised. Vaevalt olin lahkunud, kui algas kaos. Beebid nutsid lakkamatult, piim läks ümber, mähkmevahetused muutusid katastroofideks ja Marek mõistis kiiresti, et kahe vastsündinu eest üksi hoolitsemine on kõike muud kui lihtne. Mõne tunniga oli ta kurnatud, ülekoormatud ja täielikult kainenenud.
Kui ma sel õhtul koju jõudsin, leidsid ta põrandalt – riided määritud, juuksed sassis ja silmad stressist punased. Ta oli lõpuks aru saanud. „Mul polnud õrna aimugi, et see selline on,“ tunnistas ta. „Ma ei saanud ühe päevagagi hakkama. Üheainsa päevaga! Kuidas sina sellega iga päev toime tuled?“ Selsamal hetkel muutus meie abielu dünaamika. Ta hakkas aitama ilma, et ma oleksin pidanud paluma – pesi pudeleid, valmistas süüa ja tõusis keset ööd, et beebisid rahustada.
Sellest päevast peale sai Marekist tõeline partner. Ta jättis mulle julgustavaid sedeleid, kääris käised üles, kui kodutööd kuhjusid, ja õppis väärtustama lapsevanemaks olemise rasket ja väsitavat tööd. Me kasvasime meeskonnana kokku, mõistes, et pere loomine nõuab vastastikust toetust, mõistmist ja austust. Mõnikord peavad inimesed pingutust ise kogema, et tõeliselt näha, kui palju tööd peitub armastuse taga.