Kes ütles, et kõike meie ümber saab loogiliselt seletada? Hilja sündinud laste teema kinnitab seda ideed kindlalt.

See lugu räägib naisest, kes sünnitas 66-aastaselt. Adriana kuulis kogu oma raseduse aja ainult seda, et tal ei õnnestu. Teda hoiatati, et on suur risk sünnitada ebatervislik laps. Kuid ta jäi visalt oma eesmärgi juurde.

Ja sündis tüdruk. Alguses ei saanud ta aru, mis temas teistmoodi oli – miks kõik naabrid temast nii palju hoolivad ja isegi võõrad tema poole vaatavad.

Mis puudutab tänavalapsi, siis esialgu arvasid nad, et Adriana on beebi vanaema. Kuid nende suhtumine muutus, kui nad said teada tõelise fakti.

See oli siiski ajutine. Algul nad natuke narrisid, tegid nalja beebi ema vanuse üle, kuid lõpuks tundsid oma käitumise pärast häbi.

Adriana suutis aga kõigile tõestada, et armastus päästab maailma! Ta uskus endasse, oma tugevusse ja oma beebisse juba siis, kui ta veel kõhus oli.

Mida arvate teie hilisest rasedusest? Millistel juhtudel, teie arvates, on see õigustatud ja mõistetav?