Pärast Klara äkksurma leidis Jaak end kodust, mis oli täidetud tema jätkuva kohaloluga. Tema testamenti otsides avastas ta peidetud karbi, milles oli 21 aasta tagune lahutusotsus ja sünnitunnistus tütrele nimega Liisa, kes oli sündinud enne nende abielu. Jaak mõistis, et tema varasem autoõnnetus ja sellele järgnenud mälukaotus olid andnud Klarale võimaluse varjata oma elu katkenud perioodi — sealhulgas juriidilist lahutust, mida nad lihtsalt eirasid, kui ta koju naasis ja nende ühine rütm taas paika loksus.
Klara advokaat tõi peagi viimase kirja, mis andis puuduolevad pusletükid. Klara selgitas, et oli Liisa kahekümneaastaselt lapsendamiseks ära andnud, kuid kohtus temaga salaja uuesti vahetult enne Jaagu õnnetust. Süütunne ja Jaagu habras seisund olid teda nii tugevalt mõjutanud, et ta esitas lahutuse avalduse, kuid ei viinud kunagi läbi ei emotsionaalset ega füüsilist lahkuminekut. Ta veetis ülejäänud elu kõigis olulistes mõtetes ja tegudes tema abikaasana ning otsustas kaitsta „uuesti üles ehitatud elu“, mida nad jagasid, selle asemel et seda oma mineviku tõega purustada.
Lõpuks võttis Jaak ühendust Liisaga, noore naisega, kes elas Los Angeleses. Nende esimene kohtumine oli ilmutuslik; ta nägi Klarale omaseid jooni Liisa hoiakus ja näoilmetes. Kuid Liisa elu tegelikkus erines oluliselt stabiilsest elust, mida Klara oli talle lootnud. Liisa tunnistas, et oli ellujäämise nimel töötanud erootiliste filmide valdkonnas — ülestunnistus, mille ta esitas pigem väsinud aususe kui vabandusega.
Taganemise asemel pakkus Jaak talle tingimusteta toetust ning ütles Liisale, et jääb tema ellu, olenemata sellest, kas DNA-test tõestab bioloogilist isadust või mitte. Ta aitas tal kolida turvalisse korterisse ja kaasas ta perre, tutvustades teda lõpuks enda ja Klara teistele lastele, Peetrile ja Sandrale. See „sotsiaalne lõimumine“ oli alguses keeruline, kuid ühine huumorimeel ja füüsilised sarnasused aitasid lõpuks õdede-vendade vahelist lõhet ületada.
Lõpuks mõistis Jaak, et tema lein oli loonud ruumi suuremale ja keerukamale perele. Klara oli nad kõiki oma saladuste ja armastusega justkui „kokku õmmelnud“. Kui Jaak seisis oma verandal ja vaatas, kuidas tema kolm last omavahel suhtlesid, sai ta aru, et kuigi Klara oli lahkunud, elasid tema visadus ja vaikne intensiivsus neis edasi. Tõde ei hävitanud tema mälestusi Klarast — see paljastas vaid sügavad ja ohverduslikud teed, mida ta oli käinud, et oma perekonda koos hoida.