Kaks aastat elas 86-aastane leskmees Valter Abby ja tema pere kõrvalmajas. Tasapisi sai temast nende igapäevaelu loomulik osa: ta parandas jalgrattaid, jagas perega sööki ning lõpuks hakkasid nende viis last teda kutsuma „vanaisaks“.
Pärast seda, kui Valter oli lühikest aega haiglas viibinud, hakkasid Abby ja tema abikaasa uurima täiskasvanu adopteerimise võimalusi, et anda talle ametlikult perekonnaliikme staatus.
Valteri 88. sünnipäeval ulatasid nad talle kausta ametlike lapsendamisdokumentidega. Seejärel palus ta lastel ruumist lahkuda, enne kui hakkas dokumente lähemalt uurima.
Dokumente nähes avaldas Valter, et tema kolimine kaks aastat varem kõrvalmajja ei olnud juhus. Kõik sai alguse DNA-tabamusest genealoogiaplatvormil, mis tuvastas Abby tema bioloogilise lapselapsena.
Ta selgitas, et tema kadunud tütar Kadri oli 19-aastaselt andnud oma vastsündinud tütre lapsendamiseks, uskudes, et laps kasvab üles stabiilses ja armastavas peres. Ei Kadri ega tema vanemad teadnud aga, et lapsendamine ebaõnnestus ning Abby sattus hoopis lastekaitsesüsteemi.
Oma loo tõestuseks viis Valter Abby enda majja ja näitas talle pleekinud pappkarpi isiklike arhiivimaterjalidega. Seal olid beebi haigla identifitseerimiskäepael, vanad fotod ja käsitsi kirjutatud kirjad.
Esemete hulgas oli foto, millel Kadri hoidis süles vastsündinud Abbyt, ning kirjad, mida Kadri oli aastate jooksul kirjutanud, kuid mida ta kunagi ära ei saatnud. Neis kirjeldas ta oma lootusi tütre kasvatamise, tema võimalike huvide ja elutingimuste kohta.
Valter selgitas, et pärast Kadri surma üheksa aastat tagasi oli tema abikaasa püüdnud edutult Abbyt leida, saates kirjalikke päringuid ja helistades erinevatele asutustele.
Alles kaks aastat varem, kui Valter tegi kommertsliku DNA-testi, avastas ta Abby profiili. Ta ostis kõrvalasuva kinnistu ja astus otse Abby ellu – kuigi kõhklus ja hirm tagasilükkamise ees ei lubanud tal kohe avaldada, et nende vahel on bioloogiline sugulusside.
Pärast seda, kui Abby oli mitu päeva dokumente ja kirju põhjalikult uurinud, rääkis ta oma lastele tõtt ning läks tagasi söögilaua juurde, kus algne lapsendamisdokumentide kaust oli endiselt alles.
Perekond võttis Valteri täielikult oma igapäevaellu, nüüd juba teades, et ta on Abby bioloogiline vanaisa emapoolsest liinist. Talle jäi kindel koht nende ühise söögilaua ääres – koht, mis oli talle ammu saanud tõeliselt omaseks.