Kärt abiellus oma ülikooliaegse armastuse Hendrikuga 23-aastaselt, uskudes, et nende armastus võidab kõik. Samal ajal kui Kärt hoolitses kodu ja kahe väikese lapse eest (kes sündisid keisrilõikega), tegi Hendriku karjäär tehnoloogiasektoris tohutu hüppe. See tõi kaasa uued ülikonnad, luksusautod ja suure lõhe nende elustiilis. Hendrik hakkas Kärti, kes oli krooniliselt kurnatud ja võitles sünnitusjärgsete kehamuutustega, kohtlema üleolevalt. Ta lükkas tagasi naise palved elementaarsete vajaduste rahuldamiseks, nagu uued riided või lapsehoidja, väites: „Sel kuul on meil rahaga kitsas,“ ostes samal ajal endale kalleid asju. Lõhe muutus valusalt ilmseks, kui Hendrik teatas oma keskkooli kokkutulekust ja pakkus silmi sisse vaatamata, et Kärt ei peaks kaasa tulema, kuna tal hakkaks seal „nii ehk naa igav“.
Hendriku silmakirjalikkus saavutas tipu, kui ta ostis kokkutuleku jaoks 900-eurose Itaalia ülikonna, nimetades seda „investeeringuks karjääri“, keeldudes samal ajal parandamast nende katkist nõudepesumasinat. Kasvava kahtlusega õnnestus Kärdil lõpuks pääseda mehe e-mailidele ja ta avastas šokeeriva arve firmalt Elite Companions Inc. Detailne kviitung näitas, et Hendrik oli maksnud 600 eurot ajutise kaaslase Laura eest, kes pidi mängima tema naist, sisaldades ka garderoobinõustamist ja „vestlusteemasid“ nende ühise elu kohta. Viimane hoop oli Hendriku sõnum agentuurile: „Mu päris naine pole hetkel just parimas vormis. Ei taha piinlikkust tunda.“ Kärt mõistis, et mees häbenes teda ja oli palganud libanaise, selle asemel et astuda eakaaslaste ette oma väsinud, kuid tõelise kaaslasega.
Sel ööl, kui Kärt mehe arvega silmitsi seadis, üritas Hendrik maalida palgamisest pilti kui „maine kujundamisest“, et säilitada edukat kuvandit. Ta väitis, et ei tahtnud jätta muljet, nagu ta oleks „leppinud vähemaga“ – sõna, mis jäi mürgina õhku rippuma. Kui mees külalistetuppa magama läks, seadis Kärt valmis kättemaksuplaani. Ta helistas oma parimale sõbrannale Raelile (kes oli fotograaf) ja Hendriku keskkooliaegsele tuttavale Merilinile, kes kuulus kokkutuleku korraldusmeeskonda. Kärt rääkis Merilinile kõik ära, mille peale too teatas: „Me teeme sellest legendaarse sündmuse.“
Laupäeva õhtul saabus Kärt järveäärsesse peopaika vapustavas tumesinises kleidis ja sisenes märkamatult. Ta jälgis, kuidas Hendrik tutvustas kaunist palgatud modelli Laurat oma klassikaaslastele kui oma naist. Kell üheksa hämardati tuled slaidiseansi jaoks. Pärast pilte Hendriku kooliajast ilmus ekraanile esimene „Tänapäeva“ foto: nende päris pulmapilt kirjaga: „Hendrik ja Kärt – 12 aastat abielu!“ Hendriku naeratus kadus. Järgmine slaid, mille Rael oli vaid minuteid varem Hendrikust ja Laurast teinud, ilmus kirjaga: „Mõned inimesed kasvavad koos kaaslasega. Teised rendivad ta 600 euro eest.“
Kärt astus keset kivistunud vaikust ette ja teatas: „Mina olen Kärt. Hendriku päris naine. See, kellega ta on 12 aastat abielus olnud.“ Ta nentis, et Hendrik tegi ise endale häbi, tema vaid hoolitses selle eest, et kõik seda näeksid. Kärt lahkus aplausi saatel, samal ajal kui piinlikkust tundev Laura minema tormas.
Skandaal levis vilistlaste seas kulutulena ja jõudis kiiresti Hendriku tööandjani. Teisipäevaks oli Hendrik ettevõtte väärtustega vastuolus oleva käitumise tõttu töölt kõrvaldatud kuni sisejuurdluse lõpuni – see 600-eurone reetmine maksis talle lõpuks tema kuuekohalise palgaga koha. Kui ta raevununa koju tuli ja Kärti kõige rikkumises süüdistas, ootas naine teda juba lahutuspaberitega. Kärt teatas, et see polnud „rumal viga“, vaid aastatepikkune käitumine, mis pani naise end väiksena tundma. Hendrik oli seadnud oma maine kõrgemale oma perest. Kärt vaatas, kuidas mees minema sõitis, ja mõistis, et on lõpuks vaba. Kolm kuud hiljem oli Kärt oma elu tütardega uuesti üles ehitanud, muutes Hendriku oma elus vaid õpetlikuks looks teistele.