Pärast Riina ema surma tegi tema isa šokeeriva otsuse: ta kutsus oma naiseõe Anneli nende ühisesse koju elama. 19-aastane Riina oli sunnitud leppima uue peredünaamikaga, mis tundus talle läbinisti vale. Tema isa lükkas tütre mured aga kõrvale, väites, et tüdruk on veel liiga noor, et asjadest aru saada. Kuigi Anneli mängis algul hoolivat tädi ja majapidajat, muutus tema käitumine hetkel, mil isa ruumist lahkus. Ta muutus verbaalselt vägivaldseks, sõimas Riinat regulaarselt “kasutuks litsiks” ja halvustas isegi Riina surnud ema – hoides samal ajal isa juuresolekul ees täiuslikku lahkuse maski.
Olukord muutus füüsiliselt ohtlikuks keset ränka talvetormi, kui Anneli sundis Riinat raskete kottidega jäistel kõnniteedel asju ajama. Riina kukkus rängalt, murdes käe- ja jalaluu, kuid Anneli ei näidanud üles vähimatki kahetsust. Haiglas sisistas naine Riinale isegi kõrva, et see “teatritükk” ei vabasta teda pulmaettevalmistustest. Kui Riina koju naasis, peegeldas isa empaatiavõime puudus Anneli külmust – ta heitis tütrele ette vaid ettevaatamatust. Meeleheitel Riina helistas oma vanaemale, kes lubas peagi kohale tulla ja korraldada “peo”, mis toob tõe päevavalgele.
Pulmapeo prooviõhtul tegi Riina vanaema suurejoonelise ja kummalise sisenemise: ta tõi majja kolm professionaalset klouni ja mäetäie tsirkusevarustust. Kui segaduses ja raevunud paar selgitust nõudis, märkis vanaema teravalt, et see kingitus on igati asjakohane, kuna tema poeg on niikuinii muutnud oma elu tsirkuseks. See teatraalne vahelesegamine murdis pinge ja andis Riinale võimaluse lõpuks oma suu puhtaks rääkida. Vanaema toel kirjeldas Riina iga solvangut, emotsionaalset manipuleerimist ja hoolimatust, mida ta oli vigastatuna taluma pidanud.
Süüdistustega silmitsi seistes asus Anneli kohe ohvrit süüdistama ja asju ümber pöörama. Ta väitis, et Riina on pahatahtlik valetaja, ja nõudis väärkohtlemise kohta “tõendeid”. Riina vanaema aga ei laskunud vaidlusse tõendite üle, vaid esitas pojale moraalse valiku. Ta esitas karmi ultimaatumi: poeg peab valima, kas usub naist, kellega kavatseb abielluda, või tütart, keda ta on kasvatanud – seda sama tütart, kes istus praegu tema ees kipsis ja purunemise äärel. Vanaema tegi selgeks, et Anneli valimine tähendaks nii tütre kui ka oma ema kaotamist igaveseks.
Lõpuks valis Riina isa oma tütre. Ta tühistas pulmad ja sundis Anneli paljastama oma tõelise, ettearvamatu olemuse, enne kui naine raevunult nende elust kadus. Kuigi see “tsirkus” lõppes purustatud kihlusega, märkis see pere jaoks pika tervenemisprotsessi algust. Kui Anneli oli läinud, tunnistas isa viimaks oma suutmatust tütart kaitsta ja palus siiralt vabandust. See võimaldas Riinal tunda end oma kodus turvaliselt esimest korda pärast aastaid. Kuigi füüsilised ja emotsionaalsed armid jäid, tagas vanaema sekkumine selle, et väärkohtlemise ring sai lõplikult murtud.