Pärast seda, kui ta päris oma lahkunud isa järveäärse maja, kolisid Katrin ja tema kaheksa-aastane tütar Liis sinna sisse, täis elevust uue alguse ees. Nende tagasihoidlik kodu sattus aga kohe jõuka ja üleoleva naabrinaise Viive tähelepanu alla. Viive nõudis ebaviisakalt, et Katrin viiks oma vana Chevrolet’ minema, sest see rikkuvat tema vaate järvele. Kuigi Katrin keeldus viisakalt, muutus Viive vaenulikkus järjest suuremaks. Ta solvas neid, väites, et nad ei kuulu sellesse naabruskonda, ning andis igati mõista, et soovib neist vabaneda.
Sõbralik naaber Harri sekkus peagi, et Katrinit hoiatada. Ta paljastas, et Viive oli aastaid olnud tõeline kiusaja, kes oli ehitanud osa oma rajatistest ebaseaduslikult avalikule maale ning kellel puudusid vajalikud load. Samal ajal, kui Katrin Viive ähvarduste pärast muret tundis, kuulas nutikas väike Liis kõike pealt ja mõtles vaikselt välja hiilgava plaani. Harri abiga ja Viive enda upsakust ära kasutades ootas kaheksa-aastane tüdruk kannatlikult õiget hetke, et vastu lüüa.
Pinge saavutas haripunkti, kui kohale saabus betooniveok ja hakkas halli segu Katrini auto peale valama, samal ajal kui Viive jälgis toimuvat rahuloleva muigega. Enne kui Katrin jõudis paanikasse sattuda, astus Liis verandale ja paljastas rahulikult oma lõksu. Püüdes Katrinit sihikule võtta, oli Viive kogemata andnud betoonifirmale hoopis oma aadressi ning tellimus oli saabunud vale maja juurde.
Samal ajal saabusid Viive ukse taha linnavalitsuse ehitusinspektor ja betoonifirma projektijuht, et esitada talle ehitustööde peatamise korraldus ning määrata trahvid ebaseaduslike ehitiste eest. Tänu Harri hoolikalt kogutud dokumentidele tabasid ametnikud Viive teolt. Betoonifirma esindaja vabandas Katrini ees ja kinnitas, et Viive peab kandma kõik kahjustatud auto remondikulud.
Lüüasaanuna ja alandatuna pidi Viive pealt vaatama, kuidas tema kinnisvararikkumised talle lõpuks kätte maksid. Liis pakkus talle seejuures süütu viisakusega kõrrejooki. Mõni nädal hiljem oli auto täielikult korda tehtud ning Harri aitas verandale värske värvikihi peale kanda. Kui Viive hoovi ilmus nüüd silt „Müüa“, said Katrin ja Liis viimaks nautida oma rahulikku järveäärset kodu ning elada seal õnnelikult edasi.