Jutustaja Kaire kirjeldab oma kuueaastast abielu Toomasega, keskendudes mehe üha süvenevale enesestmõistetavale õigustunnele. Ta meenutab, kuidas Toomas, olles muidu sarmikas, eeldas järjepidevalt, et Kaire täidab kõik kodused ja sotsiaalsed kohustused, samas kui mees ise võttis kogu au edusammude eest endale. Kaire meenutab vahejuhtumit, kus Toomas kiitles külaliste ees täiusliku jõulusöögiga, mille Kaire oli tegelikult üksi planeerinud ja valmistanud. Teisel korral oli Toomas tänatamatu südamliku ja personaliseeritud fotoalbumi eest, mille naine talle sünnipäevaks tegi, nõudes selle asemel „päris kinki“. Need episoodid panid Kaire mõistma, et mees, kellega ta abiellus, on muutunud ning ei väärtusta enam tema pingutusi.
Oma 35. sünnipäevaks nõudis Toomas „suurt ja korralikku sünnipäevasööki“ ning käskis Kairel kõik planeerida, rõhutades, et see peab olema „tasemel“, et ta ei peaks „häbi tundma“. Hoolimata väsimusest ja nördimusest mehe suhtumise pärast, veetis Kaire kaks nädalat akuraatselt ettevalmistusi tehes. Ta valmistas luksusliku mitmekäigulise õhtusöögi ja kolmekordse šokolaaditordi, mis oli kaunistatud söödavate kuldhelvestega. Toomas ei aidanud millegagi, vabandades end tööga ja teatades muretult: „Sa saad hakkama, kallis. Sa oled sellistes asjades hea.“ Peopäeval, kui maja oli puhas, laud kaetud ja toit serveerimisvalmis, jalutas Toomas kööki ja teatas möödaminnes, et ta jätab oma peo vahele, et minna sõpradega kohalikku baari mängu vaatama. Ta käskis Kairel „kõik tühistada“.
Murtud ja alandatud Toomase kalkusest, ei lubanud Kaire mehe isekusel oma tööd raisata. Ta tegi hetke ajel otsuse: ta ei tühista õhtusööki, vaid kolib selle ümber. Kaire pakkis kogu pidusöögi autosse ja sõitis otse baari, kuhu Toomas ja tema sõbrad olid kogunenud. Ignoreerides Toomast, kes naise saabumist alguses tähele ei pannudki, kattis Kaire keset baari mehe lauale luksusliku õhtusöögi. Kui Toomas teda lõpuks märkas ja sisistas: „Kaire! Mida kuradit sa siin teed?“, teatas naine üle baari, et see on tema mehe sünnipäevasöömaaeg, kuhu mees ise kohale ei ilmunud.
Olukord eskaleerus dramaatiliselt, kui saabusid kutsutud pereliikmed, kes ühinesid baarikülastajatega ja asusid isukalt toitu maitsma. Toomase ema, kes on tuntud oma otsekohesuse poolest, kritiseeris poega teravalt lugupidamatuse eest. Seejärel võttis Kaire välja kolmekordse tordi, millel seisis kiri: „PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS MINU ISEKALE ABIKAASALE!“ Kogu baar puhkes naerma, kinnistades Toomase alanduse. Koduteel muretses Toomas vaid selle pärast, kui „alandatuna“ ta end tundis. Kaire nähvas vastu: „Sa alandasid ennast ise,“ ja teatas, et mehel pole lähiajal mõtet koduseid toite oodata.
Sellest avalikust vaatemängust on möödunud kaks nädalat ja Kaire on märganud nende suhetes olulist muutust. Toomase eneseimestus on asendunud ebatavalise viisakuse ja piinlikkustundega. Kuigi ta pole otse vabandust palunud, viitab tema käitumine sellele, et ta mõistab oma tegude tagajärgi. Kaire kinnitab, et see episood õpetas Toomasele, et ta ei ole enam naine, kes mehe jampsimist talub. Enda eest seistes ja mehe isekuse avalikuks naljanumbriks muutes kehtestas ta kindla piiri ja võitis tagasi eneseaustuse, mis on tema silmis lõplik ja kindel võit.