Pika lennu ajal palus naine nimega Rebeka viisakalt tema taga istuval reisijal oma paljas jalg tema käetoelt ära võtta. Mees keeldus aga kangekaelselt ja nähvas talle, et naine peaks laskma tema jalgadel korralikult „hingata“.
Kui mees oli magama jäänud, võttis Rebeka käsipagasist Barbie-teemalise meigikomplekti, mille ta oli ostnud kingituseks oma tütrele Maarjale. Komplekt sisaldas kuut pudelikest roosat küünelakki ja mängukividest kaunistustega plastmassrõngaid. Kõrvalistuja abiga lakkis Rebeka mehe varbaküüned erinevates roosades toonides ning pani kahele tema varbale plastmassrõngad, millel särasid hiiglaslikud värvilised kivid.
Kui mees hiljem tualetti minekuks ärkas, märkasid teised reisijad tema värviliseks lakitud varbaküüsi ja sädelevaid rõngaid. Peagi kajas kogu lennukikabiin valjust naerust. Raevunud mees pöördus Rebeka poole ja püüdis meeleheitlikult plastmassrõngaid oma varvaste küljest ära tõmmata. Seejärel vajus ta sügavalt häbenedes oma kohale tagasi ega julgenud ülejäänud lennu jooksul enam midagi ette võtta.
Järgmisel hommikul saabus Rebeka tumesinises pükskostüümis ettevõtte peakontorisse, et asuda tööle uues ametis piirkonnadirektorina. Peakonverentsiruumi ees kuulis ta juhuslikult, kuidas täpselt seesama lennukis kohatud mees, ettevõtte töötaja nimega Mart, rääkis kolleegidele uhkustades lennukis toimunud vahejuhtumist ning kiitles samal ajal oma peagi saabuva ametikõrgendusega.
Rebeka astus konverentsiruumi, tutvustas end kogu meeskonnale uue piirkonnadirektorina ning viitas kõigi kohalviibijate ees nende varasemale kohtumisele lennukis.
Pärast koosoleku lõppu palus Mart temalt kohmetult vabandust. Rebeka selgitas talle ühemõtteliselt, et edaspidi tehakse ametikõrgendusi puudutavad otsused üksnes töötulemuste ja töökohal üles näidatud kohase käitumise põhjal.