Varahommikul astusin, kohvitass käes, uksest välja. Pärast öist vihma oli aed niiske ja õhk lõhnas värske mulla järele. Prügikastide poole kõndides märkasin asfaldil kummalist roosakaspruuni laiku. Alguses arvasin, et keegi on sinna toitu valanud; see nägi välja, nagu oleks terve potitäis keedetud spagette keset teed tühjendatud. Olin juba peaaegu sealt peatumata mööda kõndimas, kui märkasin seda märga ja kleepuvat hunnikut liigutamas – tarretusin paigale.
Üritades aru saada, millega on tegu, käis mu kehast värin läbi. See kummaline “kuhjatis” liikus aeglaselt, kuid ühtse tervikuna. See justkui hingas nagu üks keha, ning selle sees olevad peenikesed väädid väherdasid ja vahetasid pidevalt asukohta. Tundsin, kuidas süda läks pahaks, ja astusin sammu tagasi. Võtsin telefoni, et seda õudset vaatepilti filmida, samal ajal kui peas vasardas vaid üks küsimus: mis elusolendite mass see minu enda aia keskel olla saab?
Haarasin kohe telefoni ja hakkasin internetist otsima. Kui trükkisin otsingusse “spagette meenutav, kuid liikuv elusolend”, siis saadud vastused vapustasid mind veelgi. See, mida ma nägin, ei olnud prügi ega mahavisatud toit – see oli hiiglaslik sõlm sadadest üksteise ümber põimunud vihmaussidest. Pärast tugevat vihmasadu hapnikunälga jäänud ussid olid ellujäämise nimel kokku tulnud ja moodustanud otse minu akna all selle liikuva “elava kera”.
Vaadates uuesti seda vaatepilti asfaldil, valdas mind kirjeldamatu kõhedus. See, et loodus ilmutas end nii minu lähedal, nii kummalises ja häirivas vormis, raputas mind tõeliselt. Sel hetkel mõistsid, et isegi kõige tavalisemad hommikud võivad endas peita stseene, mis tekitavad judinaid ega kao niipea mälust. See usside moodustatud elav sõlm tõi mu silmade ette ellujäämisinstinkti selle kõige kummalisemas ja ebaesteetilisemas vormis.
Pärast seda hommikut vaatan aeda astudes oma jalge ette palju tähelepanelikumalt. Sest mõnikord võid keset igapäevast rutiini ja kõige ootamatumal hetkel kohata üllatust, mis tuletab meelde, et maailm on hoopis teistsugune ja vahel ka hirmutavam, kui see esmapilgul näib. Nüüd ma tean tõde selle spagettidele sarnaneva kujutise taga ja see teadmine on muutnud tavalise prügiviimise teekonna minu jaoks unustamatuks õudusmälestuseks.