Olime olnud abielus viis aastat ja ma teadsin, et minu mehe esimene naine suri veidi enne meie tutvumist. Kuna kaotus oli toona värske, ei uurinud ma kunagi üksikasju, kuid sisemuses näris mind alati veider ebakindlus. Tundsin end justkui süüdi, et olin tema koha üle võtnud. Seetõttu otsustasin ühel päeval külastada tema hauda, viia kimp lilli ja temaga mõttes rahu sõlmida.
Minu mees, Kalle, oli sellele ideele aga rangelt vastu. Alati, kui teema üles võtsin, ta ärritus või vahetas teemat. Veelgi kummalisem oli see, et ta ise ei käinud kunagi surnuaial. Kui küsisin: „Kas sa ei igatse teda?“ või „Lähme koos?“, andis ta põiklevaid vastuseid. See saladusloor muutus aja jooksul piinavaks kahtluseks ja lõpuks otsustasin ühel päeval pärast tööd talle teatamata lilled osta ja perekonnaplatsile minna.
Kõndisin vaiksel kalmistul ja uurisin ükshaaval kive, mis kandsid minu mehe perekonnanime. Kui lõpuks õige platsini jõudsin, tarretusin paigale; lilled kukkusid mu käest otse porri. Seal polnud ainsatki jälge sellest kurvast loost, mida mees mulle aastaid rääkinud oli. Ei mingit hauakivi esimese naise nimega, ei ristisümbolit, ei mälestusmärki… See oli lihtsalt tühi ja söödis maatükk.
Tundsin, kuidas veri mu soontes tarretus. Süda kloppimas, tormasin koju ja hakkasin salaja dokumentides tuhnima, kuni seisin silmitsi kohutava tõega: esimene naine polnudki surnud. Kalle oli aastaid elanud kahes erinevas Eesti linnas, kahe erineva perekonnaga. Ta valetas mulle naise surma kohta, et ma ei hakkaks tema minevikus sorima. See teine naine ei teadnud minu olemasolust midagi; mees oli pununud täiusliku valede võrgu, milles ta mõlemat poolt juhtis.
Kui Kalle sel õhtul koju jõudis ja oma võltsnaeratusega mind kallistada püüdis, ei olnud ma enam see endine pahaaimamatu naine. Ma ei jätnud surnuaiale maha ainult lillekimpu; tegelikult matsin ma sinna maha oma abielu, usalduse ja kogu meie ühise võltsmaailma. Pakkisin asjad ja lahkusin sõnagi lausumata. See, mille ma selja taha jätsin, ei olnud mälestus lahkunust, vaid viis aastat elatud valet.