Jõulupühal märkasin maanteel üht eakat paari ja aitasin neil tühja rehvi vahetada; tol hetkel arvasin, et teen lihtsalt ühe tavalise heateo…

Jõululaupäeval märkasin maanteel eakat paari ja aitasin neil tühja rehvi vahetada; tol hetkel arvasin, et teen lihtsalt ühe tavalise heateo. Kuid nädal aega hiljem helistas mu pere paanikas ja palus mul kiiresti uudised käima panna – see, mida ma ekraanil nägin, tekitas minus tõelise õudustunde.

Ilm oli kohutav; tugev tuul ja lörts muutsid tee peaaegu nähtamatuks. Kui nägin teeservas seisvat vana autot ja meeleheitlikult askeldavat vanapaari, Mati ja Sirjet, ei saanud ma lihtsalt mööda sõita. Hoolimata lõikavast külmast ja porist, mis mu riietele pritsis, võtsin pagasiruumist tungraua ja asusin tööle. Mu käed külmetasid ja riided olid läbi märjad, kuid lõpuks sain rehvi vahetatud ja saatsin nad teele. Kui Mati pakkus mulle vaeva eest raha, lükkasin selle viisakalt tagasi: „Täna on jõulud, tahtsin lihtsalt abiks olla.”

Sellest vahejuhtumist oli möödunud kümme päeva, kui ema ja isa helistasid mulle pooleldi karjudes. Avasin värisevate kätega televiisori ja ekraanil olev pilt pani mu vere tarretuma. Uudistes jooksid kaadrid, mis olid pärit ühe mööduva auto pardakaamerast; ekraani keskel oli selge foto minust, kui ma tee ääres rehvi vahetasin. Diktor teatas, et politsei otsib ohtlikku kurjategijat, kes petab eakaid inimesi.

Selgus, et Mati ja Sirje olid kaotanud suure summa sularaha, mille nad olid oma pojalt laenanud. Kartsid poja viha, mõtlesid nad välja vale, nagu oleks naine, kes neid teel aitas, selle raha varastanud. Politseile antud kirjeldus ja pardakaamera salvestis viisid selleni, et minu jõuluaegsest heateost oli saanud elu hävitav süüdistus. Arvasin, et olin kangelane, kuid olin järsku tagaotsitav varas ja kelm.

Õnneks tuli tõde peagi päevavalgele. Piirkonna teised turvakaamerad ja ühe pealtnägija tunnistus tõestasid, et paarike oli raha tegelikult ühes bensiinijaamas maha pillanud. Süüdistused tühistati ning Mati ja Sirje palusid minult vabandust, kuid see hirm, mida ma tol hetkel tundsin, jäi mulle eluks ajaks õppetunniks. Vahel võib isegi kõige puhtamate kavatsustega tehtud heategu langeda inimliku nõrkuse ohvriks.

Like this post? Please share to your friends: