Kirsten Bosly, naine Perthist Austraaliast, on saanud üleöö internetisensatsiooniks tänu oma julgele ja ausale sõnumile kehahäbi vastu. Hiljutisel perereisil randa tundis Kirsten – kes on plusssuuruses – taas neid tuttavaid tundeid: ebamugavust, piinlikkust ja häbi oma keha pärast ujumisriietes. Aastaid oli ta vältinud pildistamist, kui tal polnud seljas mitmekihilist katet. Kuid just seal rannas, oma laste ja abikaasa seltsis, tabas teda selguse hetk, mis muutis tema enesehinnangut igaveseks.

Kirsten jagas oma ausaid mõtteid Facebooki lehel „1MotherBlogger“, paljastades eluaegse enesepõlguse: „Enamus oma elust olen ma oma keha vihanud. Põlastanud seda. Soovinud, et see oleks väiksem, peenem… vähem ‘paks’.” Ta kirjeldas, kuidas oli oma keha süüdistanud ja häbenenud selle igat kortsu ja lohku – nagu need määraksid tema väärtuse inimesena. Eriline mõju oli ühel meemil, mis kutsus vanemaid üles jäädvustama end koos lastega: “Ole pildil koos oma lastega – kui sind enam pole, jäävad neist vaid pildid.” See mõte murdis tema harjumuse jääda kaamera taha.

Ja siis ta otsustas: „Ei enam! Kurat selle jamaga!” Kirsten kuulutas väsinult, et tal on kõrini sellest, et ta peab häbenema keha, mis on 41 aastat teda ustavalt kandnud. Ta otsustas lasta lahti vihkamisest ja enesepõlgusest, valides hoopis rõõmu ja tänulikkuse. Ta palus oma mehel neist foto teha – ilma rätiku, pikkade lühkarite, filtrite või häbeliku naeratuse varjust. Just tema, päriselt – tselluliit ja kõik.

Tulemus? Vabanemine. „Ma ei häbene. Ausalt. Ma vaatan seda fotot ja näen ainult seda, kui õnnelikud me oleme – ja see on imeline. Ma tunnen end lõpuks vabana ja see tunne on neetult hea!” Kirsten kirjutas hiljem Today Show’le, et teda valgustas teadmine: „Ainus inimene, kes mind sel hetkel hindas, olin mina ise.” Keegi teine ei pööranud talle tähelepanu – kõik need aastad kandis ta endaga kaasas ainult omaenda hirme ja ebakindlust.

Kirsteni julge sõnum kehapositiivsusest on liigutanud tuhandeid üle maailma. Tema avameelsus on aidanud inimestel leida rahu iseendaga ning nautida elu ilma pideva enesekriitikata. Ta tuletab meile kõigile meelde: elu on lühike. Ära raiska seda vihkamisele – mitte enda ega oma keha vastu.