Hazeli abikaasa Aadam manipuleeris teda, et ta nõustuks surrogaatema rolliga oma jõuka ülemuse Gabrieli jaoks. Ta väitis ekslikult, et see aitab tal saada suure ametikõrgenduse ning leevendab nende pere kasvavaid rahalisi raskusi. Soovides meeleheitlikult taastada abielus tekkinud emotsionaalset lähedust ja pakkuda oma seitsmeaastasele tütrele Sofiale kindlat tulevikku, nõustus Hazel lõpuks surrogaatemaks hakkama. Kogu raseduse vältel mängis Aadam pühendunud ja hoolitseva abikaasa rolli, saates teda arstivisiitidele ning jagades temaga helli hetki, mis panid Hazeli uskuma, et nende suhe on lõpuks paranemas.
Kui Hazel oli aga 24. nädalat rase, kuulis ta pealt öist telefonivestlust Aadama ja Gabrieli vahel, mis purustas kogu tema senise reaalsustaju. Ta sai teada, et Aadam oli olnud Gabrieliga salasuhtes juba üle aasta ning kogu surrogaatemaduse kokkulepe oli osa läbimõeldud plaanist alustada uut elu ilma temata. Samal ajal kavatses Aadam taotleda nädalavahetusteks Sofia hooldusõigust. Reetmisest murtuna otsustas Hazel vaikselt oma elu üle kontrolli tagasi võtta. Ta konsulteeris perekonnaõiguse juristidega, korraldas oma arstiabi ümber nii, et Aadam ei oleks sellega seotud, ning vaatas hoolikalt läbi oma juriidilised kohustused surrogaatemaduse lepingu alusel.
Kui Hazel Aadama tema salasuhtest ja väljamõeldud ametikõrgendusest rääkides silmitsi seadis, tunnistas mees oma pettust. Hazel pidi nüüd seisma silmitsi kõigi nende valedega, mille keskel ta oli elanud. Otsustanud oma seisukohtadele kindlaks jääda, korraldas ta kohtumise Gabrieliga, kuhu tuli kaasa ka tema advokaat. Kohtumise eesmärk oli kehtestada selged piirid ning võtta mõlemalt mehelt igasugune kontroll tema ja raseduse üle. Õe Maarja abiga elas Hazel rasked raseduskuud iseseisvalt üle ning hoolitses selle eest, et kogu edasine meditsiinilise protsessiga seotud suhtlus toimuks üksnes ametlike ja professionaalsete kanalite kaudu.
Pärast lapse sündi viidi ametlikud surrogaatemaduse kokkulepped vastavalt lepingule lõpule ning Aadam kolis ametlikult välja, et asuda elama koos Gabrieliga. Kuigi lahkuminek põhjustas sügavat valu ja tõi kaasa keerulise kohanemisperioodi, keskendus Hazel oma energia sellele, et pakkuda Sofiale stabiilsust ja turvatunnet. Ta korraldas lapse ühise kasvatamisega seotud kokkulepped professionaalsel viisil, vahetas oma teenitud raha eest välja katkised kodumasinad ning lõi koos tütrega rahuliku ja iseseisva elurütmi.
Selle keerulise üleminekuperioodi viimases peatükis istusid Hazel ja Sofia oma vaikses kodus, panid koos puslet kokku ning nautisid rahulikke ja turvalisi hetki. Kui Sofia hakkas muretsema, kas vanemate lahkuminek võis olla tema süü, lohutas Hazel teda kindlalt ja hellalt, tuletades talle meelde, et ta on armastatud ja kaitstud.
Hazel jättis mineviku selja taha ega oodanud enam, et teda reetnud abikaasa ühel päeval tagasi tuleks. Selle asemel leidis ta rahu olevikus ning mõistis, et seisab lõpuks kindlalt omal jalul ja suudab oma tuleviku ise üles ehitada.