Edith Piafi elu algas tagasihoidlikult – habras nutt külmal Pariisi tänaval. Tänavalauljast ema ja rindel võitleva sõduri tütrena jäi ta vanaema hoole alla. Vanaema, kes ei suutnud vastutusega toime tulla, segas beebi piima sisse veini, et vaigistada tema nuttu.

Õnneks kuuldusid vanaema palved. Meditsiiniline sekkumine päästis lapse nägemise, andes talle võimaluse avastada ümbritsevat maailma. Need varajased raskused kujundasid temas aga sügava vastupidavuse ja oskuse hinnata elu lihtsaid rõõme.

Juba kümneaastaselt lummas Edith oma võimsa häälega kuulajaid. Tema teekond vaesusest armastatud šansoonilauljaks on tunnistus erakordsest talendist ja vankumatust vaimust. Maailm mäletab alati Edith Piafi, “Väikest Varesukest,” kelle hääl jätkab põlvkondade üle helisemist ja südameid puudutamist.