Legendaarne punapäine näitlejanna, keda tuntakse tema dramaatiliste muutumiste poolest, võlus südameid oma erakordse ande ja lummava sarmiga 1960ndate elurõõmsal ajastul. Alates tagasihoidlikust lapsepõlvest Rootsis kuni särava Hollywoodi karjäärini sai temast üks oma ajastu äratuntavamaid tähti.

Tema teekond ei olnud siiski vaid kuulsusest ja rikkusest kantud. See oli armastusest, vastupidavusest ja isiklikest ohverdustest kootud elulõng. Kasvades üles väikeses Rootsi külakeses, oli tema lapsepõlv täis muusikat. „Juba nelja-aastaselt laulsin koos emaga rootsi viise,“ meenutas ta soojalt.

Ta meenutas oma elavat majapidamist: „Elasime koos vanaema ja onuga, kes mängis akordionit. Meie peres oli muusika väga tähtsal kohal!“ Ta omistas neile varajastele aastatele oma sügava kirglikkuse muusika vastu ning lisas: „Minu esimene muusikaline mälestus on seotud akordioniga Teise maailmasõja ajast. Selle aja laulud olid lihtsalt kaunid.“

Tema ekraanikeemia Elvis Presleyga oli lausa elektriline, kuid nendevaheline side väljaspool kaamerat oli vähemalt sama põnev. Kuuldavasti romantiliselt seotud, jagasid nad sügavat sidet, mis kestis kuni Presleyni surmani. „Kõik teavad, kui palju ta mulle tähendas, ja kui püha oli meie sõprus,“ ütles ta siiralt.

Kuigi ta saavutas suurt ametialast edu, seisis ta silmitsi ka isiklike raskustega – eriti tugeva sooviga emaks saada. Pärast 13 aastat kestnud katsumusi leidis ta rahu. „Kui see on määratud juhtuma, siis nii ka läheb,“ mõtiskles ta. „Usun, et kõrgem jõud teab, mis on minu jaoks parim.“

Pärast abikaasa Smithi surma on Ann-Margret jäänud lähedaseks tema laste ja lastelastega. „Tema kasutütar Tracey ning kasupojad Jordan ja Dallas jumaldavad teda,“ avaldas üks allikas. „Ta on armastav vanaema, kes hoiab ühendust kõigi pereliikmetega nii külastuste kui ka videokõnede kaudu.“

Tänapäeval kehastab Ann-Margret jätkuvalt graatsiat ja visadust. Elu üle järele mõeldes jagas ta: „Ma olen endiselt kodus, mille me 1968. aastal ostsime. Päike paistab, ja ma vaatan üle basseini. Ma tunnen rahulolu.“ Kuigi tema suurim armastus ei ole enam tema kõrval, kannab ta tema mälestust südames ning leiab rõõmu elust, mille nad koos üles ehitasid.

Kas soovid, et tõlge oleks lüürilisem, tänapäevasem või veelgi poeetilisem?